Sülearvutite valik on üüratult lai ning kui nende hingeeluga kursis ei ole, siis võib sülearvuti ostmine tunduda keeruline. Seda isegi siis, kui piirata oma valikut kohe kvaliteetsete äriklassi sülearvutitega — neidki on meil valikus üle 150.
Kas sulle sobiks Lenovo ThinkPad, Apple MacBook, Dell Latitude või hoopis mõni muu mudel? Millest siis alustada, et leida see õige ja just sulle sobiv sülearvuti?
Tahaks ju valikuga täppi panna – igapäevane töötegemine sülearvutiga võiks olla sujuv ja sülearvutis võiks kõik soovitu saada tehtud nii nagu sa ootad.
Siit leiad lihtsalt lahtiseletatuna põhilised teemad, mida enne sülearvuti ostmist läbi mõelda.
Mis suuruses sülearvuti peaksin valima?
Esimese asjana tuleks arvutit valides mõelda, kui palju sa seda kaasas hakkad kandma ja kui tähtis on sinu jaoks suur ekraan ning eraldi numbriklahvistiku olemasolu. Laias laastus võib sülearvutid suuruse järgi jagada kaheks.
- Väiksemad sülearvutid (13.3“-14“) on reeglina kergemad ja neid on mugavam kaasas kanda. Kui kasutada neid koos välise monitoriga, siis on see väga hea valik. Väiksema arvuti ekraaniga saab küll vajadusel enamus asjad tehtud, kuid mahutada mitut akent korraga ekraanile on pigem võimatu. Samuti puudub väiksematel sülearvutitel paremat kätt paiknev numbriklahvistik ehk numpad. Umbes 2/3 meie klientidest on ostnud just väiksema sülearvuti.
- Suuremate sülearvutite (15.6“-16“) eeliseks on täissuuruses klaviatuur (koos paremat kätt asuva numbriklahvistikuga) ja piisavalt suur ekraan, et korraga kasutada kahte akent. Nii pole suurema sülearvutiga tingimata vaja kõrvale eraldiseisvat monitori. Oma kaalult on suuremad sülearvutid väiksematest nii hapukoorepaki (u 400-500g) jagu raskemad.
Milline protsessor sobib minu vajadustega?
Protsessori tootjaid on Windowsit kasutavatel sülearvutitel põhiliselt kaks – AMD Ryzen ja Intel. Reaalsuses on nende vahe väike, kuid reeglina on Inteli protsessoriga arvutid pisut kallimad kui AMD.
Mõlemal on omad plussid ja miinused, kuid ka need muutuvad iga põlvkonnaga. Inteli protsessoritega arvutite peamine eelis on Thunderbolt ühenduse omamine, mis on lihtsalt öeldes uhkem ja suuremate kiirustega USB-C ühendus. AMD eeliseks on jällegi pisut suurem akusäästlikus ehk aku kestab Inteliga võrreldes kuskil tunnike kauem.
Mõlemal tootjal on ka erinevad protsessori seeriad ja õnneks on nad valinud sarnased numbrilised tähised, kus 3 tähistab madalamat ja 9 võimsaimat seeriat.
- Intel i3/AMD Ryzen 3 – loodud neile, kes soovivad arvutiga peamiselt internetis käia, arveid maksta ja e-kirju lugeda. Neid protsessoreid leidub peamiselt koduseeria masinatel ja ongi rohkem koduseks kasutuseks mõeldud.
- Intel i5/AMD Ryzen 5 – loodud pea kõigeks – suudab enamus asju muretult teha, olgu selleks Office tarkvaraga töötamine, pilditöötlus või isegi lihtsamate mängude mängimine.
- Intel i7/AMD Ryzen 7 – mõeldud neile, kes soovivad arvutiga juba mahukamaid ja nõudlikumaid asju teha. Need protsessorid suudavad kenasti toime tulla mahukamate Exceli tabelitega ning saavad hakkama ka 3D projektide kuvamisega ja kergema videotöötlusega.
- Intel i9/AMD Ryzen 9 – on tippude tipp ja mõeldud inimestele, kes soovivad arvutist maksimumi saada. Need protsessorid tulevad ka reeglina võimsate eraldiseisvate graafikakaartidega. Mõeldud peamiselt 3D projekteerimiseks.
Kui palju operatiivmälu vaja oleks?
Operatiivmälu ehk RAM (meie e-poes "mälu") on peamiselt seotud sellega, kui palju asju sa arvutis korraga teha saad.
- 8 GB on tänapäeval pigem miinimum, mis sobib rohkem koduseks kasutuseks, kus korraga pole vaja tegeleda mitme asjaga. Kui mõelda tulevikule, siis on juba praeguse Windows 11ga näha, kuidas tavakasutuses hakkab 8GB napiks jääma. Hea uudis on aga see, et meie valikus olevatele 8GB RAM-ga sülearvutitele saab enamjaolt operatiivmälu juurde lisada.
- 16 GB on sobilik pea kõigile, võimaldab muretult avada rohkem aknaid ja mahukamaid dokumente ning on tulevikukindlam. Sellest peaks piisama tavapäraseks kontoritööks veel aastateks.
- 32 GB on vajalik siis, kui sa juba tead, et 16GB jääb sulle väheseks. Pigem mõeldud mahukamate tööde tegemiseks.
Kui suurt kõvaketast arvutil vaja läheks?
Kõvaketta ülesandeks on talletada sülearvutis andmeid.
- 256 GB on täiesti piisav kõvaketta suurus, kui enamus arvuti kasutusest toimub internetis ja sa arvutisse väga palju pilte ja videoid ei salvesta.
- 512 GB on sobilik valik enamus inimestele, võimaldab salvestada rohkem pilte ja videoid, saab juba kasutada muretult suuremaid programme ja mänge.
- 1 TB ehk 1000 GB on inimestele, kes soovivad tulevikukindlust. Võimaldab salvestada suurtes kogustes, pilte, videoid, filme, 3D projekte ja suuremaid mänge.
Mida sülearvuti aku juures jälgida?
Aku suurust tähistatakse vatt-tundides ehk Wh. Seal kehtib lihtne reegel – suurem on parem. Sülearvuti aku suurus võib olla kuni 99,9Wh (see on maksimaalne aku suuruse piirang lennukis lendamiseks). Enamasti jääb aku suurus sülearvutitel 40-60Wh vahele, millest peaks tavakasutuses piisama vähemalt kaheksaks tunniks.
Tähele tasub aga panna, et pelgalt aku suurusest ei sõltu selle kestvus. Aku kestvust mõjutavad hoopis protsessori energiakasutus (ehk siis kui võimas protsessor on ja mida temaga parasjagu tehakse) ja ekraani eredus. Viimane on sülearvutitel suurimaks energiatarbijaks (siit ka nipp - kui tekib vajadus akut säästa, võta ekraani eredust (brightness) veidi maha).
Milliseid ühendusi sülearvutil vaja on?
Raske on anda üldist soovitust, millised ühendusi on sülearvutil kindlasti vaja. Pigem tuleb hinnata, milliseid seadmeid selle sülearvutiga koos kasutada on vaja.
On sülearvuteid, millel on vaid USB-C ühendus (nt Dell XPS, Apple MacBook Air, Microsoft Surface) – USB-C monitori ja Bluetooth hiirt-klaviatuuri kasutades saab sellega tavapärase töö muretult tehtud. Kui ühendusi on rohkem vaja, siis on võimalik kasutada lisaks adapterit.
Mõnevõrra suurem hulk ühendusi (nt USB-A pesa ja HDMI) annavad veidi rohkem vabadust – saab ühendada sülearvutiga ka monitori, millel pole USB-C ühendust, või kasutada USB-saatjaga hiirt.
- Wifi ja Bluetooth – on tänapäeva sülearvutitel juba kõigil sees olemas.
- LAN pesa – tähistab arvutil võrgupesa RJ45 olemasolu ehk saab kaabliga internetiühendust kasutada.
- 4G lisamise võimalus – arvutile on võimalik paigaldada 4G modem, et seda saaks kasutada ilma WiFi või kaablita telefonivõrgus. Pärast modemi paigaldamist tuleb arvutile sisestada SIM kaart ja saab arvutiga vabalt kasvõi metsas internetis olla.
- Veebikaamera IR – "IR" märge veebikaamera taga tähistab infrapuna kaamerat, tänu millele on võimalik arvutisse sisse logida näotuvastusega „Windows Hello“. Kui veebikaamera taga see tähis puudub, siis on tegemist vaid tavalise veebikaameraga. 720p või 1080p tähistavad veebikaamera resolutsiooni, kõige levinum on 720p ehk HD kvaliteediga kaamera ja viimasel ajal on hakanud tulema ka 1080p ehk FullHD kvaliteediga veebikaameraid, millel on pisut teravam pilt.
- HDMI – pesa, millega saab arvuti otse ühendada monitori või mõne muu ekraaniga.
- USB 2.0 ja 3.2 – klassikaline kandiline USB-A pesa. Väliselt pole neil kahel erinevusi, küll aga sisuliselt. 2.0 on mõeldud hiirte ja klaviatuuride jaoks, mis ei vaja suurt andmeside kiirust, aga sellega kannatab ka andmeid mälupulgale või välisele kõvakettale tõsta, lihtsalt aega läheb kauem. 3.2 on kiirem ja uuem USB-A pesa, nendega läheb andmete liigutamine välisele kõvakettale ja mälupulgale oluliselt ladusamalt, hiir-klaviatuur muidugi töötavad ka.
- USB-C ja Thunderbolt – on mõlemad uuemat tüüpi USB pesad, mis on välimuselt identsed, ovaalse kujuga ja 2x väiksemad kui klassikaline, kandiline USB-A. Need pesad on väga multifunktsionaalsed ja suure andmesidekiirusega, tänu millele on doki või adapteri abil võimalik arvutiga ühendada korraga mitmeid seadmeid. Valdav osa uutest sülearvutitest ka laevad USB-C kaudu. Nii saab kasutada ühte väga hea kooslust – sülearvuti ja USB-C monitor – laud on juhtmetest vaba, arvutil aku täis ja ühendamist vajab vaid üks juhe.
Miks mõni sülearvuti maksab rohkem kui teine?
Näiliselt samade andmetega sülearvutid võivad hinna poolest palju erineda. Millest see vahe siis tuleb?
Sülearvutite hinda mõjutab peamiselt nende ehituskvaliteet — millised materjalid on valitud, kuidas on jahutussüsteem ehitatud ja kui hästi üleüldiselt see arvuti kokku on pandud.
Need kõik mõjutavad omakorda, kui kaua seda arvutit kasutada saab. Kvaliteetsem arvuti ka kestab kauem - sõbralikum nii rahakotile kui loodusele. Kvaliteetsete äriklassi sülearvutite peamised eelised oleme põhjalikumalt välja toonud siin artiklis.
Kas tunne läks sobiva sülearvuti valimisel kindlamaks?
Kui nii, siis tule vaata, milline sülearvuti täpsemalt sulle sobib. Kui peaksime andma ühe soovituse, millist sülearvutit valida, siis soovitame valida äriklassi sülearvuti, kus oleks Intel i5 protsessor, 16GB mälu ja 512GB kõvaketas. Selline arvuti teenib sind veel pikalt ja valiku leiad siit.
Kui küsimusi jäi veel üles, siis võta julgelt meie tiimiga ühendust ja aitame sind rõõmuga.
