Suvi – aeg, mil tööl olles painab mõte “Kuidas tahaks õues ilma nautida ja mitte kuivas konditsioneeriga kontoris istuda...”. Ning ootus, millal see puhkus juba tuleb, et saaks palmide või mändide all rannamõnusid nautida.
Kuid mida tuleks silmas pidada sülearvutiga kontorist eemal töötades? Ja kas randa on ikka hea idee arvuti kaasa võtta?
Mida võiks kontorist arvutiga kaasa võtta?
- Hiir - võib tunduda, et „Ah, mis ma sellest hiirest ikka kaasa tassin, arvutil on ju puutepaneel olemas“, kuid reaalsuses on hiirega töötamine kuni 50% produktiivsem (seda protsenti me päris õhust ei võtnud).
- Akupank - tänu USB-C laadimisvõimalusele on ka sülearvutitele nüüd tehtud akupangad, täpselt nagu telefonidelgi. Näiteks on Lenovo valmistanud sellise suurepärase akupanga, mis laeb korraga kuni kolme seadet ja võimaldab ka akupanga laadimise ajal sellest sülearvutit laadida.
- 4G/5G - kui sa oled kunagi telefoniga sülearvutile „Hotspoti“ teinud, siis tead, kui meeletult see telefonil akut sööb. Peamine põhjus sellele näljale on WiFi võrgu tekitamine. Selle olukorra lahenduseks on 4G ja 5G modemid sülearvutitel. Enamus äriklassi sülearvutitel on võimalus paigaldada sisse 4G/5G modem, mis töötab samamoodi nagu telefonil. Lisaks modemile on vajalik lisada arvutisse vaid SIM-kaart. 4G/5G modem on eriti kasulik just välismaal - saad soetada kohaliku soodsa SIM-kaardi ja ei pea enam ulmelisi rändlustasusid kannatama.
- Lisamonitor - kui kontoris olles on juba harjumus kahe ekraani taga töötada, siis päris ebamugav on samu asju eemal olles teha pisikesel sülearvuti ekraanil. Kui napp ekraanipind on piisavalt häiriv, siis on võimalik kasutada kõrvale teist pisikest kaasaskantavat monitori nagu Dell C1422H. Nüüd sul on juba kaks pisikest ekraani, kuid see on juba pool võitu. Muidugi ei pea piirduma vaid ühe lisamonitoriga, võimalik on juurde panna veel teinegi lisamonitor ja nüüd sul on lausa kolm pisikest ekraani. Nali naljaks aga tegelikult hotellitoas sellise süsteemi taga töötades saad kõik vajaliku kindlasti kiiremini ja mugavamalt tehtud ning varbad rutem vette pista.
Kus hoida arvutit - käes, õlal või kohvris?
Tegelikult on parim lahendus hoopis läpakatele mõeldud seljakott. Sel on spetsiaalne pehme tasku arvutile ja mõnel kotil ka sülearvuti tasku juures eraldi lukk, mis võimaldab lennujaama turvakontrollis arvuti kiirelt välja võtta, ilma et peaks terve koti sisu välja tõmbama. Ideaalis võiks see seljakott olla ka vihmakindel või vihmakilega, sest arvutid ja vesi väga kokku ei käi.
Teine hea variant on spetsiaalne läpaka õlakott, mis eeldatavasti on sul juba olemas. Õlakottide puhul tasub vaadata ka seda, kas ta on vihmakindel ja kas tal on ka kohvrikinnitus ehk koti tagumisel poolel olev „krõpsuga“ rihm, mis hoiab kotti kohvri käepideme küljes. Jep, selle jaoks see tagumine rihm seal ongi.
Turvalisus – kuidas seda reisil tagada
- Uuendused – kõige lihtsam viis hoida oma arvuti turvalisust. Lisaks probleemide lahendamisele ja uute tekitamisele on uuendustel ka turvalisuse tagamise eesmärk. Selleks tee uuendused juba enne reisi ära, sest viimane asi, mida sa hotelli WiFi-s teha soovid on oodata 10x aeglasema kiirusega netis uuenduste tõmbamist või maksta selle eest rändlustasu. (Uuendused leiad Windowsi arvutil sätete (Settings) alt, nimega Windows Update. Seal üleval paremal pool on nupp uuenduste otsimiseks.)
- Backup ehk varukoopia – palju suurem tõenäosus sattuda varguse ohvriks on pigem reisil kui kontoris. Ettevaatuse mõttes oleks hea teha oma asjadest varukoopia – välise kõvaketta, mälupulga või kõige parem mingisuguse pilvesüsteemi peale (Microsofti OneDrive, iCloud, Google Drive).
- Puhkerežiim ehk Sleep mode – kui sul on Windowsi arvuti, siis lülita see alati enne kotti panemist välja. Tüütu, ma tean. Paraku on Microsoft oma legendaarsete uuenduste tegemise aja valikuga veelgi taset tõstnud. Nimelt võib nüüd Windows hakata arvutis ka puhkerežiimil uuendust tegema. See oleks tore idee, kui sa sülearvutit kunagi kaasas ei kannaks. Kui su sülearvuti on kotis puhkerežiimil, võib arvuti toredasti kotis tööle minna. Kuna 99% arvutitest vajavad jahutuseks ringlevat õhku, siis läheb see kotis üsna kiirelt kuumaks (jap, olen omal nahal seda tunda saanud). Tagajärjeks võivad olla arvuti komponentide kahjustused kuni Samsungi stiilis aku süttimiseni. Ehk siis – hoia arvutit pigem täiesti väljalülitatuna, kui sellega ringi liigud.
Kas rannas töötamine on hea idee?
Pigem mitte. Rannas on lisaks liivale ja märgadele suspedele ka soolasem õhk. Eestis mere ääres õhu soolsus ilmselt suur probleem pole, aga kusagil ookeani ääres küll. Soolane õhk võib mõjuda hästi nahale (päike, tuul ja merevesi – need me sõbrad kolmekesi), aga nagu autole nii ka arvutile see eriti meele järgi pole. Sülearvutis leidub teadupärast metalli omajagu ja soolane niiske õhk korrodeerib metallist detaile.
Muidugi on arvutile ka suureks vaenlaseks rannas päike, mis kütab peale sinu naha ka su arvutit. Ülekuumenemine ei mõju sülearvutile aga hästi. (Sulle ilmselt ka mitte).
Julgete ja seiklushimuliste jaoks on ühe lahendusena valmistatud spetsiaalne läpaka telk, kuhu oma kallis rüperaal nende ohtude eest peita. See on ilmselt mingi maani abiks (soolane õhk välja arvatud), aga see tuleb eneseväärikuse arvelt.
